Inimene, nagu iga teinegi elusolend, saab oma bioenergiasüsteemi mõjutada ja reguleerida. Elus on vaja leida piisavalt aega puhkamiseks ja mõtisklemiseks, mis aitab organismi tasakaalu taastada. On vaja vahetevahel puhata ka suhtlemisest. Täieliku pühendumuse ja rõõmuga tehtud tööd ja tegemised pakuvad rohkem rõõmu ja rahuldust, mis omakorda aitab heas toonuses püsida. Liiga kiire elutempo tekitab stressi. Otseselt stressiga seotud haigused on pingepeavalu ja üleväsimus, seedeprobleemid, ülekaal, immuunsussüsteemi haigused, nahahaigused, sõltuvusprobleemid.

Viha ja erutus mõjutavad maksa ja sapipõit, skepsis mõjutab põrna, pankreast ja kõhtu, depressioon ja melanhoolia mõjutavad kopse ja jämesoolt, hirm ja ebakindlus neerusid ja põit. Kopsud ja aju on otseses sõltuvuses mõtlemisest. Naer mõjutab positiivselt südant ja peensoolt. Eriti oluline on oskus enda üle naerda ja tunda rõõmu ka pisiasjadest. Haigus on sageli puhkuseks ja aja mahavõtmiseks vajalik, et inimene õpiks hindama tervena elatud aega. Organismi häiritud talitlusest annab tunda valulik tükk või punkt kehas. Vahel on kasulik vaadata oma elu kõrvalt, lasta asjadel sündida ilma liiga intensiivselt sündmustesse sekkumata. Tasakaalus olles suudab inimene lahendada ka raskeid probleeme liigsete emotsioonideta ja võtab vastu õigemaid otsuseid. Mõtlemine on 50% ratsionaalne ja 50% intuitiivne. Kõige pöördelisemaid otsuseid langetades tuleks kuulata intuitsiooni, igapäevased probleemid on mõistlik lahendada ratsionaalset ja kainet mõistust kasutades. Kui elus juhtuvaid halbu asju ei anna parandada, siis midagi õpetlikku leiab igas olukorras. Aja mahavõtmiseks sobib lääne inimesele mõtlus (vaikuse kuulamine). Vaikust tähelepanelikult kuulates toob iga hingetõmme uue mõtte. Kõik inimesed otsivad ühel või teisel viisil hingelist ja emotsionaalset tasakaalu, igapäevaelu aga viib inimesi pidevalt tasakaaluseisundist välja. Tervena püsimise võti ongi tasakaalu taastamise oskus, mis ka elus ei juhtuks. Ka meie planeedi seisundit on juba 3500 aastat mõjutanud 49% negatiivset mõtlemist ja 51% positiivset mõtlemist. Sensitiivide väitel negatiivse mõtlemise ülekaalu korral planeet hukkub. HEEROSED (müstikud, maagid, šamaanid, targad, head nõiad, buda mungad jt. aitavad seda tasakaalu säilitada).

Kui inimene end negatiivsetele mõtetele ja kannatustele häälestab, siis ta varem või hiljem haigestub. Inimene kipub ise looma endale kannatusi, areneb vaid kannatades, kuni jõuab arusaamiseni, et elada saab ka ilma kannatusteta. Kui inimene ise endale kannatusi ei loo, ei saa ka teised neid tekitada. Platseebo efekt on täielikult mõtlemisega seotud, kuna aktiveerib ajukoort. Stressi ( peavalud, kõhuvalud, migreen) on võimalik ravida platseeboefektiga, sisendusjõuga hakkab tööle tugev eneseregulatsioon. Puhas südametunnistus ja rahulik meel kaitsevad väliste kurjade mõtete vastu, on väga oluline hoida oma sisemine mõttemaailm puhas, et välisel kurjusel poleks millegi külge haakuda. Igasugused negatiivsed emotsioonid, vaimsed pingutused tuleb kompenseerida mõistliku lihaste tööga (nt. paar tundi päevas füüsilist tööd, hingamistreeningut või 10 km käimist). Taimetoit (va GMO-toit) on inimese jaoks olulisem, kuna taimed talletavad energiat, aga loomad kulutavad. Inimesed, kes tarbivad rohkem taimetoitu, on vähem agressiivsed ja nende maailm on rahulikum. Teatud mõttemallid tekitavad ja süvendavad haigusi, haiguste vältimiseks ja ravimiseks on vaja oma mõtlemine ümber programmeerida positiivseks (elujaatavaks). Kõiksus ei tunne sõna “ei” ja eneseregulatsioonis peaks kasutama vaid jaatavat vormi (ma armastan…, ma hoolin…, ma tahan…, ma teen…, ma olen…, ma saan…, ma julgen… jne.).

Alljärgnevalt on lisatud haigusi põhjustavaid mõtlemismalle, mida on võimalik positiivseks enesesisenduseks ümberprogrammeerida:

allergia – oma jõu eitamine (mille suhtes allergiline)

aids – kaitsetuse ja lootusetuse tunne, iseenda eitamine, seksuaalsed süütunded

ajukasvaja – väärarusaamad, isepäisus ja jäigad harjumused, mida ei soovita muuta

alkoholism – tühisuse ja süüdiolekutunne, vajakajäämise tunne, alaväärsustunne, iseenda eitamine

aneemia (kehvveresus) – rõõmuvaegus, elukartus ja tunne, et ei ole piisavalt hea

apaatia – võitlemine oma tunnete vastu, eluhirmust oma mina lämmatamine

astma – lämmatav armastus, võimetus elada oma elu, lämmatatud nutt, lämbumistunne, astmahaigetel lastel on hirm elu ees (ei soovi olla olemas)

diabeet – igatsus teostumatute soovide järele, tugev valitsemise vajadus, sügav meelepaha, elul puudub maitse